Soifua maloloinaVai

O le a se tui? O le a le tui?

vailaau i ona po nei i le seneturi lona luasefulu na mafai ai ona manumalo i le tele o faamai e oti ai, o se matafaioi taua i lenei na taaalo ma metotia puipuia, e pei o vaccinations. O le a le tui ma le taimi e tatau ona faaaoga? Sei o tatou talanoa i lenei autu taua, e pei ona talitonu le toatele o le faatomuaga o le tui i le tino o le tagata e matua lē faimeamāeʻa puipuia faamaʻi auala.

Faamatalaga o le fuaitau "tui"

O lea, o le a le tui? I lona autu, o biologically toaga nei fualaau faasaina, o latou galuega autu - e puipuia ai le tino mai viral ma isi pathologies. Le faagaoioia i mataupu faavae o le tui e fai si faigofie, e faia ai puipuiga mai le faamai ao lumanai le aso o le siama. Mulimuli ane, i le taimi o le moni o tulaga lamatia i le soifua maloloina, ua uma ona i ai le tomai o le tino o le tagata e tetee faatupu faamai mai fafo, ma e oo lava faatoilaloina i latou. Tui e tatau ona fetaui ma tulaga manaomia nei:

  • E i ai se aafiaga le lelei i le soifua maloloina.
  • Ina ia tuuina atu le tali-tumau, puipuiga mausali anagatā.
  • Faaosofia tuuina antibody.

ituaiga autu o tui oi ai nei

Tali atu i se fesili e uiga i mea a le tui, e le mafai ae le taʻua lona ituaiga autu. O na faamatalaga e faapitoa o faafomai ma seasea ona faaaoga i le olaga i aso uma, ae o nisi o tulaga atonu e aoga i le tele o:

  • Tuufaatasi. Le sui sili ona lauiloa o lenei vaega o le tui DTP mai le tele o faamai matautia - tale whooping, tetanus ma le diphtheria. O formulations tuuina puipuiga atoatoa.
  • Ola. I vailaau totonu o le atunuu i lalo o lenei fuaiupu e maua i le maʻi pipili, fatafata vaivai, mala, ma le toatele o isi. O le tuufaatasiga o ia fualaau faasaina e aofia ai ola, attenuated leo o siama ma microorganisms, lea i le ola moni e mafai ona faatupuina faamai o loo lisiina i luga. I le faatomuaga i le tino o le tagata, latou faaoso se tulaga vaivai matua o le faamai ma le faavaega o puipuiga mausali umi.
  • Inactivated. Le pei o le ola, o loo faavae i fasiotia leo. O se faataitaiga o se tui o auala mai vālevale. O fatuga e itiiti le aoga, ae toe pulega fuafuaina fausia foi le puipuiga e tatau ai.
  • Vailaau. O lenei vaega e aofia ai kolera, i le fiva taifoi. Fai ma Sui o se tuufaatasiga tulaga ese o antigens, polotini, lipids ma isi vaega. Faailoa atu i se ala i se tulaga lava tele.

O faamatalaga lautele e uiga i le tui

Ua outou iloa le mea o le tui o le, ma le mea e le o, o le taimi e talanoa e uiga i tui puipuia faapitoa e fautuaina e le faiga o le soifua maloloina o le atunuu, i le aso muamua o le ola o so o se tagata. E taua le matauina e faapea o le faamatalaga o vaccinations i ai i atunuu taitasi. E faalagolago i le tulaga oi ai nei i ai, aemaise lava le tulaga faatonuina O e oo lava i le tuuina atu o tupe.

Pulega o tui i le atunuu o loo tuuina atu i le aso muamua o le ola o le pepe. o loo tauaveina muamua mai le tui i le aiga e tausitama, lea i se faasologa o le falemaʻi ma matutua fanau. Manaomia tui o se auaunaga e le totogia i le tagata lautele, ae peitai, e tusa ma o latou lava talitonuga, e mafai ona teena i latou o se tagata (mo ia lava ma lana tama laiti).

A le mea na muamua tui i se laina?

kalena tui National aofia 10 faiga faamalosia, ua faia sauniuniga mo a latou faatinoga i lo tatou atunuu. I le talosaga a le gasegase mafai ona faatino ai tui i luga o le faavae o oloa mai fafo (e masani lava ia latou lava tupe).

O le tui muamua o le tamaitiiti i le taimi lava ina ua uma ona fanau mai, sa ia maua le mea mai le hepatitis B. I le lumanai, o le a toe faia le tui i le masina muamua ma le ono o le olaga. O a sauniuniga o le maualuga e manaomia mo tagata taitasi ma e manaomia mo i-lamatia vaega. Aua le faatalale i tui, e taʻu mai ai hepatitis i lenei vaega o le tele o le laiti, ma e mafai ona maua i latou i le siosiomaga o le atunuu (eg, i le barbershop).

O le a faamai tatau faamautu i loto o lo tatou atunuu?

Sei o tatou talanoa i le mea e mafai ona fesoasoani i isi gasegase tui ofoina mai e le setete. ua tuuina vaccinations faatagaga tui faasaga i le faamai nei:

  • Mamapala (BCG e le tuuina atu faamalumaluga mo le puipuiga e faasaga i siama, ae e faigofie ai le faamai).
  • Tetanus (e mafai ona faatinoina pe eseese po o se vaega o le lavelave DTP, DT).
  • Diphtheria.
  • Pertussis.
  • Poliomyelitis.
  • Misela.
  • Rubella.
  • Parotitis (Mumps).

Tui ua toetoe lava ona tatau ona atoatoa ona maea i le 20 masina le matua. ua faia nisi tui toe ala i taimi e latalata i le 6, ma le 14 tausaga. O nisi fanau ua vaccinated i se faasologa o tagata taitoatasi.

Mai mea isi faamai ai tui?

Ae peitai, o loo i ai e le gata tui faamalosia, ae o le tui, ua fautuaina ina ia faia. Mo se faataitaiga, ua fautuaina tamaiti i le soifua maloloina matitiva tui pneumococcal faaopoopo. O se tulafono, e pei o faiga e talafeagai, pe afai i se taimi vave mafatia masani lava o le tamaitiiti mai se faai tiga, bronchitis, colds eseese. O nei tui togafitiga ua manatu FAUTUAINA ma faamalosia i atunuu Europa, i Rusia, ua tofia i latou mo le tele o vaega ua faailoa mai. I le faaopoopo atu i le lisi i luga, e sili ona masani ona faia i totonu o lo tatou atunuu ma le vaccinations nei:

Le auala e iloa ai le manaomia o le tui faaopoopo?

ua fuafuaina tui fautuaina muamua e le tulaga epidemiological i le itulagi. O nei ituaiga o fualaau faasaina e aofia ai fualaau faasaina e faasaga i vālevale, i le fiva taifoi ma encephalitis faasaʻo-tauave. Asiasi i le falemai mo nisi tui e talafeagai ma afai o loo e fuafua e alu se taimi le tumau i le tulaga matautia mai le vaaiga o nei eria faamai. A e malaga i nuu mamao faamatalaga e manaomia mo se faamaumauga o tui puipuia o le atunuu e tatau ona siaki e le gata i le fomai, ae faapea foi i a faitalia malaga.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.delachieve.com. Theme powered by WordPress.