Arts ma Faafiafiaga, Pese
Musika potu. O le a le potu-musika?
Atonu o tagata uma faalēano i musika. Sa ia faatasi e le mavavaeeseina le aiga tagata, e le mafai e fuafua tonu le taimi aoaoina le tagata e taliaina. Foliga, na tupu ina ua o tatou tuaa, ma taumafai e faailoa o latou lagona, taia le papaʻu ogalaau o se laau. Talu mai lena taimi, o tagata ma musika o loo inextricably fesootai, o le aso o loo i ai le tele o lona ituaiga e, o ituaiga ma faiga. O lenei mālō, faaleagaga, ma le mea mulimuli, masani meafaigaluega - musika symphonic ma potu. O le a le taitaiga o potu musika iina, latou te iloa e toetoe lava o mea uma, ae o le mea o lona eseesega ma peculiarities - ni nai. Sei o tatou taumafai e malamalama i lenei mulimuli ane i le mataupu.
O le talafaasolopito o mea na tutupu o le potu musika
O le talafaasolopito o le potu musika ei ai lona amataga i le Ogatotonu Ages. I le XVI musika senituri ei ai e alu i tua atu o malumalu o le ekalesia. O nisi tusitala amata ona tusi galuega na faia i fafo atu o puipui o le ekalesia mo se liʻo laitiiti o connoisseurs. E tatau ona taʻua mai e tele mulimuli ane, i le taimi muamua sa na o le musika potu faaleo ma meafaigaluega. Ae mea muamua muamua.
musika potu matagofie. O le a le igoa e oo mai i le mea pueata upu Italia ( "Potu"), atonu e manatua e tagata uma. E ese mai i le ekalesia ma le fale faafiafia musika, na uluai faamoemoe potu o le a faatinoina i totonu o nofoaga a le au laiti mo se liʻo vaapiapi o tagata faalogologo. E masani lava, na faia ai le faatinoga i le fale, ma mulimuli ane - i faapaologa laiti konaseti. O lona tumutumu o le potu ma musika meafaigaluega oo i le tele o seneturi XVIII-XIX, pe a faia konaseti faapena ola aiga tamaoaiga uma. Mulimuli ane, o le na faafoeina aristocrats musika pou masani.
Images o potu musika
Muamua faamoemoe mo le faatinoga musika potu i luma o se liʻo laitiiti o tagata e ona connoisseurs. A fua potu, lea na faia ai le konaseti, e faatagaina e faafesootai vavalalata le tagata faʻasaga ma aofia i le tasi ma le isi. lenei uma foafoaina se siosiomaga tulaga ese o le auai. Atonu o lenei le mafuaaga mo oe e faamatalaina i le maualuga tulaga lagona faagaeetia tatala ma nuances eseese o aafiaga o le tagata.
e le mafai ona sili atu tonu fuafuaina musika potu ona faaoo atu o lagona o le tagata i le fesoasoani a puupuu, ae i le taimi lava lea e tasi faamaonia lelei tupe. I le faatusatusa atu i le musika symphonic, le mea na faia e le vaega toolsets, i sea galuega tusia mo meafaigaluega ei ai lona lava vaega auai taitasi, ma e toetoe lava tutusa i latou e le tasi le isi.
Ituaiga o potu ensemble meafaigaluega
Faatasi ai ma le atinae o le talafaasolopito ua faʻapēnā ma potu musika. O le a le taitaiga e tatau ona i ai nisi vaega e faasino i perpetrators, e le manaomia ai se faamaoniga. I le taimi nei fusi meafaigaluega sui:
- duets (lua faafiafia);
- Trio (tolu tagata);
- quartets (fa);
- quintets (lima);
- sextets (ono);
- septets (fitu);
- octets (valu);
- nonets (iva);
- decet (sefulu).
I lenei meafaigaluega e mafai ona fai si eseese o le tuufaatasiga. E mafai ona aofia uma e iai uaua ma meafaigaluega matagi. O le tuufaatasiga o se tasi o le au e mafai ona aofia ai na o le manoa po o le matagi na. Ma o iina e mafai ona fefiloi ensembles potu - e tele lava ina latou liliu atu i luga o le piano. E masani lava, faatapulaaina lo latou tuufaatasiga e na o le tasi - o le mafaufau o le fatupese, ma e masani lava ona muta. I le faaopoopo atu, o loo i orchestras potu foi - vaega, lea e aofia ai le sili atu i le 25 tagata musika.
Ni ituaiga musika potu meafaigaluega
na faia ni ituaiga musika potu po nei i lalo o le uunaiga a le galuega a le agaga o le matagofie e pei o V. A. Motsart, Beethoven, Haydn. Na faia nei tusiata saolele lē mafaatusalia o le anotusi ma le loloto o lagona o le galuega. Sonatas, duets, trios, quartets ma quintets totogi i se tasi taimi taulaga i le alofa faaleuo sili ona lauiloa o le XIX senituri: Mendelssohn, Schumann, Schubert, Chopin. I le faaopoopo atu, o le lauiloa tele i le taimi na maua ai ma le genre o miniatures meafaigaluega (nocturnes, intermezzo).
E i ai foi konaseti potu, suites, fugues, cantatas. I le XVIII senituri le ituaiga e o potu musika o se eseesega tele. I le gata i lea, latou mitiia o vaega stylistic o isi ituaiga e ma ituaiga. Mo se faataitaiga, tusia manino mananao Beethoven e tulei le tuaoi o sea ofoofogia o potu musika, o le a lana galuega e pei "O le Sonata Kreutzer" e ala i lona monumentalism ma feteenai lagona e le foafoaga faatauvaa Symphony.
Ni ituaiga o musika potu leo
I le senituri XIX, ua maua tele lauiloa musika potu leo. Faaali a genre fou o pese oe ma le alofa faaleuo lafoga totogi i ia agaga o le tele e pei o Schumann, Schubert, Berlioz, Brahms. O se sao taua i le lalolagi o le potu aoina musika faia agaga o Rusia. romances matagofie M. I. Glinki, P. I. Chaykovskogo, M. P. Musorgskogo, M. Rimsky-Korsakov, ma o aso nei e lē tuua se tasi e ese foi. E le gata i fasi laiti, ei ai se genre opera potu foi. E faatatau i le i ai o se vaega toaitiiti o le faafiafia ma e le manaomia ai se avanoa tele mo le faatinoga.
musika potu i aso nei
O le mea moni, o le aso o loo i ai e leai ni sea fale, lea, e pei o le senituri ua mavae, taaalo siomia ensembles potu e se liʻo faatapulaaina o tagata. Ae peitai, e ese atu i ata faafoliga oi ai nei, ua matuai taatele i lenei taunuuga. Hall o le okeni ma le potu musika i le lalolagi atoa ao le faitau miliona o le au faamemelo e pei o le galuega o le agaga o le masani ma tusitala vaitaimi. tausamiga masani, lea na lauiloa ma faateleina ai tusiata e faasoa atu a latou ata.
Similar articles
Trending Now