FaavaeinaAoga maualuga ma aoga

Channel Islands: Faamatalaga

I le Atuvasa o Egelani, 80 kilomita mai le talafatai i saute o Peretania ma le 20 kilomita mai Farani, o se vaega o Atumotu o le eria atoa Channel o le 200 sq. km, e aofia ai le pito i tele i le toatele ua manatu e Jersey ma Guernsey. Normandy i luga o le faafanua o loo tu i le itu i matu-sisifo o Farani. E ese mai le talafatai o mafai ona tausia North Normandy se vaega o motu, lea o loo faamatalaina i lenei mataupu.

Channel Islands: a nofoaga taua asiasi

O lenei nofoaga malie ma le talitonugata e fascinate moni lona inaccessibility ma le mana: mo le tele o maila faaloaloa gatai, tinoese-papa, olo, mauga ana ma fuaitau, matafaga oneone resembling laufanua malama i tai maualalo. Ma le matagofie o lenei uma - e faasaga i le seʻi o le tuputupu wildly ma profusely blooming laau toetoe lava tausaga atoa, fesoasoani i le susulu o le la ma le tau faautauta, lava susu. ua aemaise lava lagona lenei i le vaitaimi o le tautoulu-taumalulu, pe a motu ma se puao sasaa timu, ma i le vai o le matamataita gales aumaia e matagi northerly. Summer taumafanafana vevela mai le 18 i le 22 tikeri, eseese lava le taumalulu faailoga mai +7 e +10 ° C.

Aofai o tagata o loo ola i luga o le motu e uiga i 164 afe tagata: Farani ma le gagana Peretania e uiga i ni vaevaega tutusa. O le gagana aloaia o le gagana Peretania ma Farani.

O le fauna ma Flora o le motu

mafai Islands Channel le mitamita o se fauna mauoa ona o eleele matitiva papa; O loo i ai e uiga i le 350 ituaiga o laau, vaovao ma laau herbaceous, o le tele o lea ua faaulufale mai le motu autu. o loo faatusalia manu faapitoa e mammals totonu o le atunuu: o povi tele o mamoe, siitia ai le atinae o le alamanuia lavalava, aemaise lava i Jersey. tele Islands Channel manulele faapipii fulu o manu, o se tele o lea vave tulia le mata. O nisi oi latou - tagata o le motu, o se vaega o le lago i lenei itulagi mo le taumalulu. O le vai o le gataifale mauoa iʻa fagota, e mafua i le atinae o le motu tuuina faigafaiva.

Jersey: paneta penina faalenatura

O se tamaoaiga tele o le matagofie o le lalolagi o le motu o Jersey, o se vaega o le 116 mita faatafafa. km ma se faitau aofai o tagata o 87.000 nonofo. Le talafatai faaloaloa mo le 80 kilomita ma se anoanoai o coves laiti. o lo oi le motu latalata ane i le uafu Farani o Saint-Malo. Ae peitai, e ui lava i le latalata i le laueleele Farani, faamaoni Jersey i le Tupu o Peretania e ala i le Duke lona ono o Normandy, William, o le na i 1066 faatoilaloina Egelani ma avea ai ma lona tupu. Pei ona fai mai le taimi e tasi e uiga i Jersey tusitala Farani Viktor Gyugo, na ola i ai mo le tolu tausaga i le faaaunuua, "o se vaega o Farani, o le gau ese ma pauu i totonu o le vai ma piki i luga e le British."

Taua tausaga i le Islands Channel

I le teritori o loo i ai le tele o puipuiga, lea o maa uma o se vaega o le talafaasolopito. Ua toetoe lava i tanumia le motu atoa i fugalaau. Ola mai i latou i soo se mea: i le aiga o tagata i le lotoifale, paka ma faafailele ai, hedges, vanu wooded ma i luga o le tofē. o Jersey le teritori British na pueina i le 1940 e le Siamani e aunoa ma se taua i le taimi o le Taua Lona Lua a le Lalolagi. I lena matautia taimi na aveese e uiga i le 8,000 tagata i le tolauapiga auina atu e uiga i le 1,200 tagata ma e uiga i le 300 - na faasalaina i le nofoaga o le oti. E aunoa ma se tau e toe maua o latou teritori ma liliu le British, e ui i le tele o Nasi fausia vaa suauu mafiafia-malupuipuia o sima. I aso nei, o se tasi oi latou o faleoloa tatala, ua tagofia le lona lua e pei ona suia lona tolu a fale e nofo ai i zucchini pia. ua faamatalaina e le Islands Channel se aso malolo o tagata lautele, e fesootai ma le faasaʻolotoina mai le osofaiga Siamani fasisi - 9 Me.

O se fasi momose o fanua

Jersey umi i luma o le Taua Tele lotonuu o se maunu mo le tele o manao e maua ai. Muamua, i le senituri lona 9, sa amata ona osofaia le Vikings. Latou osofaia le saua le motu mo se senituri, seia oo i le faaiuga o le feuiaiga faapisinisi ma Charles le Faavalea - o le tupu o Farani. I fesuiaiga o tupe, o le lalolagi ma taitai o le Vikings (aka Norman) maua le laueleele, ua lauiloa o Rouen - nei Luga Normandy. O le selau tausaga 'Taua (1337-1453 gg.) Osofaʻia soo Jersey ma le galuega e ala i le faa-Falani, ae i le faaiuga na toe foi atu i Egelani. I le senituri lona 19, na avea ai le motu o se tasi o nofoaga autu tetele shipbuilding i le Motu o Peretania. E silia ma le 900 na fausia vaa i le teritori o Jersey.

o Jersey se tutoatasi, ei ai lona lava faiga faaletulafono, Palemene ma tupe. O lona ogatotonu - tu i le talafatai i saute o le aai aupito tele o St Helier ma se faitau aofai o tagata o le 28 afe o tagata. Tupe Bailiwick o Jersey - Jersey pauna o lo o faasalalauina saoloto o le euro. Jersey Island, ma ona tulafono saoloto, maualalo lafoga ma a faamaonia le faalauaiteleina o se sone fafo lauiloa ma o se tasi o le teugatupe aupito tele faleautu i Europa.

Guernsey - se motu i se talaaga militeli mauoa

Guernsey aupito tele o le lona lua aupito tele i le vaega Islands Channel (14 kilomita le umi ma le 8 kilomita le lautele) ma ua i ai se isi igoa - Sarnia. O lenei nofoaga o lalo o le puleaga o le pale o Peretania, e ui lava o loo latalata atunuu i le talafatai i Farani. E pei Jersey, foi ei ai lona lava faiga pulea le motu. E uiga i le tofi mauoa o militeli mavae manino tautala i le 'olo anamua, o se vaega tele, olo mataituina, olo ma olo. O le nofoaga autu o le pulega o le motu, o lona faitau aofai o tagata o le 16.5 afe o tagata, o le taulaga laitiiti o St. Peter Port, o loo i luga o le talafatai i sasae. Tupe umia corona Guernsey - Guernsey pauna, o le faia 100 pence. O lenei tupe ua i ai le fua faatatau lava lea e tasi o le mataʻina e faatatau pauna, lea, faatasi ai ma le euro foi o lo o faasalalauina.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.delachieve.com. Theme powered by WordPress.