Faavaeina, Gagana
Perefisi masuia: tulafono sipelaga
O le a faatoafilemu le masuia ma pe faapefea ona ese mai le suiga? O le tali e mafai ona maua i lenei fesili i le mea o lenei tusiga. I le faaopoopo atu, o le a tatou tuuina atu ni nai faataitaiga o le faaaogaina o nei morphemes.
faamatalaga lautele
Ae tatou te talanoa e uiga i mea o le pito i luma invariable, e tatau ona faamatalaina le vaega lenei o le upu.
Pito i luma, po o le pito i luma (faaliliuina mai Latina o lona uiga o praefixus "faapipii i luma") tuuina atu i le vaega o le upu, lea o loo tu i luma o le aʻa. E tatau ona matauina ai e mafai ona tele e pei morphemes (1 i le 3). Mo se faataitaiga: pe i-mai-kryvat i-faatasi-lotogatasi ma isi.
Vala o prefixes Rusia
O le tele o pusa seti-pito i luga i le gagana Rusia e foliga tutusa i foliga, ma o nisi taimi e taua, po o fasimea prepositional. O nisi nei o faataitaiga:
- ese-auala, o lona uiga, e aunoa ma se auala;
- askance, o lona uiga, mai i lalo o lona muaulu;
- upu, o, mai le veape;
- leai-faaalia - e le o aliali mai ai.
ituaiga o faatoafilemu
I le gagana Rusia o loo faatoafilemu masuia, gagana mutable ma atunuu i fafo. E faatatau i le e gata ai, lea ua nono i latou, lea e galue i le lagona o le:
- lava (arch-);
- a (laiti);
- le (taofiofia);
- uma (apa);
- e faasaga i le (fata);
- e (trans) ma isi mea faapena.
perefisi masuia
gauai faapitoa i le taimi o le faatoafilemu suesuega tuuina atu le masuia. O le a le mafuaaga, matou te mafaufau i lalo. O lenei lou mafaufau o le a tuuina atu i prefixes uma e pei foi upu ma prefixes masuia:
- ¯ (savavali, maua se mate).
- O- (taofia, valaauina, vaivai, precipitate).
- Faa-(avanoa, maʻisua, e tuputupu ae ai, prank).
- Po- (lotoa, talitonuga, faatuatuaina, tipi).
- Pra- (faaaoga le gata i tulaga faatonuina faapitoa, f.t.t., i sootaga o lona uiga: tamamatua, proto, tina matua, ma isi).
- Za- (pagota, togi, faatulaga, piki i luga).
- HA (faiva, osofaiga, faavaa).
- Faatoilaloina, i nisi tulaga nado- (taʻe, utia, overstrain, e inscribe).
- Suia i nisi tulaga podo- (lagolagoina, liusuavai, faatali mou).
- Usiusitaʻii, i nisi tulaga, o le tusitusiga (O lenei pito i luma o loo faaaogaina i le upu nei: faʻamanifi, teuina a, alo, soloiesea).
- ¯ (a vailaau, taitaifono, muaʻi faia faaiʻuga).
- O le aiga, i nisi tulaga oto- (o lenei pito i luma o loo faaaogaina i le upu, tulei, faafiafiaga, e tuuina atu, e tatala).
- B, i nisi tulaga, vo (o loo faaaogaina lenei pito i luma i le upu nei: uʻu, relish, e tusi ai, e suisui).
- Pere (liligi, humus, skew).
- C, i nisi tulaga, faatasi (o lenei pito i luma o loo faaaogaina i le upu nei: ese, gaoioi, faia ni uo, vagana, tuuina atu, punou, faia).
E tatau ona matauina e le toatele o tagata sipelaga c ma faatasi faatoafilemu masuia o maualuga fesiligia, aemaise lava i nei upu, e pei ona i ai iinei, o so o se eli, o le fale, o le lotoifale ma le soifua maloloina.
O le tusi muamua o iunite lexical lisiina galue "z". O le a le mafuaaga o lenei tulafono? Masuia faatoafilemu ua tuuina atu i luga, e le o fua taua faapena. Ina ua maea uma, ua tusia i se faiga tutusa, e tusa lava po o le leo i se tulaga faapitoa. Ma le auala faamalosi e matauina z- le faatasi ma i latou le pito i luma. Ma, i se tulaga lautele, e pei a pito i luma i le gagana Rusia e le oi ai. ua faamaonia lenei mea e ala i le mea moni e faapea o le upu iinei eli, o le fale, o le Soifua Maloloina i le lotoifale ma le tusi "h" o le faavae ae le o le pito i luma. O le mafuaaga lena pepa faataga o le toatele o faiaoga manatua lo latou sipelaina o upu, ma aua le taumafai e faaaoga i latou i so o se tulafono faafoe.
e aotele
O lenei e iloa e le masuia i le pito i luma tusi - o le pito i luma, lea e tusia i le ala lava e tasi. I nisi upu, e tusa lava po o lona tulaga i se upu e tuuina mai, e tatau ona faaaogaina e pei ona faamatalaina i luga.
Afai e te manatua, o nei faatoafilemu masuia uma, lea o le a faigofie e fatu ai se fatuga literate. Ina ua maea uma, mo le sipelaga sao o le morpheme le manaomia e vaavaai mo le tulafono e tatau ai e filifili upu sili ona latalata i le tulaga faatauaina e fuafua faaleoina po o vaueli, ma isi mea faapena.
Ae ina ia manatua o nei prefixes uma, o le a outou manaomia ai se tele o le taimi. Ina ua maea uma, e le itiiti i latou. Ina ia fesoasoani i lenei galuega, ua fautuaina e faagasolo e faapea: taitasi tusi i le masuia perefisi faatulagaina i se sela laulau eseese e te manao e tusi i luga o se pepa eseese. I le koluma lona lua (e sosoo ma pito i luma taitasi), e tatau ona e ulu atu i se ulugalii o faataitaiga - ina ia faia i latou e faigofie ona manatua. le tele o taimi e faaaoga ai lenei laulau i le taimi o le foafoaga o se mau, e mafai ona e faaaogaina pusa lē faʻatusa, aloese mai mea sese.
Isi ituaiga o pepa faaopoopo
E pei ona taʻua i luga, e faaopoopo atu i le masuia faatoafilemu, i le gagana Rusia , o loo i ai ma liuliuina foi, ma gagana ese. Le gata tatau foi ona manatua. Ia faigofie, e pei o loo i ai lava ni nai. E tusa ai ma le prefixes ma liuliuina, i le tulaga lenei, e faigata tele. Ina ua maea uma, oi latou o noatia i tulafono faapitoa, e tele.
O lea, i le prefixes ma liuliuina e aofia ai: l ¯ / iʻu, rosa / ros-, vz- / vs-, eseese / faasoasoaga, WHO- / Boc, maualalo / nis-, iz / IP chrez- (e ala -) / chres- (cheres-). O nei prefixes ua valaauina alternating e "c" ma le "z". Le auala e faaaoga i le taimi o le tusia o le tusi e mafai ona malamalama mai le tulafono nei:
- I se pito i luma o le tusi "s" o loo faatatau i le consonants faaleoina, e pei o luma o w, c, m, b, z, z, p, q, L, n, d. E tusa ai ma le tusi "c", e faaaoga i luma consonants leo e faaalia, o loo i luma o m, n, s, f, k, x, w, w, p. Faataitaiga e aofia ai: faatoilaloina / ifo, iloa tusitusi / mafaatusalia, e ea i luga / toe faatutūina vaeluaina / vali ma isi.
O loo i ai foi a faatoafilemu ma liuliuina aofia eseese (tuuga -) / Rose (-ros), ma le aia tatau / ¯, ¯ / faamuamua. O i latou o noatia i le tulafono nei:
- O le prefixes eseese (tuuga -) / Rose (-ros) i le Ŏ mataitusi ua tusia i le tusi "o, ma i le tulaga unstressed o le tusi" a ".
- I le pito i luma pra- / ¯ tuu le tusi "a", pe afai ei ai se tapulaa taua. "O" ua tusia i le tusi i le isi mataupu.
- O le prefixes ¯ / faamuamua tuu le tusi "e", afai ei ai se taua "e ala i le", "lava", "ese", "lava" (o, e latalata i le fuafua). O le tusi "i" o loo faaaogaina pe ai ai se sootaga taua, latalata, mamao, ma aumaia ai le gaoioiga i le iuga, gaoioiga le atoatoa po o se gaoioiga concomitant.
Similar articles
Trending Now