Malaga, Faatonuga
Afai ua Denmark? Le laumua, o le gagana tulaga, o le tagata ma le tupe Danish
Rusia masani lava toeitiiti atoa le mafai ona e taliina fesili o fea o Tenimaka. Ma faamatalaga auiliili e uiga i le olaga, o le aganuu ma le pulega i le iunite masani uma. Le taimi nei, Denmark - o se atunuu ma se talafaasolopito manaia, o se atiina ae tamaoaiga ma a faapitoa ala o le ola.
tulaga le faafanua
O fea la o Denmark? I le mamao i matu o Europa, i Scandinavia. tuaoi o le atunuu fufuluina i le vai o le Sami i Matu ma Baltic. I le laueleele e tuaoi ma Siamani, i luga o le vai - i Nouei ma Suetena. O le vaega o le atunuu i le vai vanimonimo ma le atulaulau o le 700 afe sikuea mita. km. O le laueleele e foi na 42 afe sikuea mita. km. Talafatai o le atunuu o le 7300 km. Iinei ma faitau le motu tele o Tenimaka. Le atunuu e aofia ai le aloaia ma Greenland, ae ei ai lona pulega, lea e mafai ona tutoatasi. O se vaega o le malo e umia e se vaega tele o motu (400), 80 oi latou - ua uma. O le motu aupito tele - Sila. Le tele o vaega motu e matua latalata atu i le tasi i le isi, lea e fesootai i le laupapa.
Denmark o se faalautele atoa i vaega mafolafola, na o le ogatotonu o le penisula Jutland loo i ai se vaega itiiti o le mauga. O le maualuga tulaga i le atunuu - 170 mita i luga o tulaga sami (mauga Mollehoy), ma o le maualuga masani o le eria e tusa ma le 30 mita. matafaga Denmark eseese lavelave, fjords maamaai, pepa faatumu.
Le atunuu e matua mauoa i punaoa tau suavai, lea o loo i ai e uiga i se tasene vaitafe, o le umi o lea - Goodenough. 60% o le laueleele o Denmark e talafeagai mo faatoaga. I se vaitaimi o le faitau aofai o tagata vave o le atunuu na toeitiiti lava faaumatia vaomatua moni, ma o le aso e faaalu le tele o punaoa o le tulaga e toefuatai mai i latou. O tausaga uma lava o loo i ai le totoina o aluna ma beeches uiga i le 3 afe hectares. Le atunuu o loo malosi le atiina ae o lo oi ai nei i luga o le teritori o tupe teu suauu, papa amu, kasa faalenatura, masima, penisina, oneone, iliili.
Le talafaasolopito o le atunuu
I na nofoaga o loo i ai Denmark i aso nei, o le uluai tagata na faaali mai e uiga i le 10 afe o tausaga ua mavae. Sa latou o atu i le nofoaga sili atu i saute ina ua mavae solomuli glaciers. O se aganuu malosi o atinae maualuga faia lava iinei i le TLM meleniuma 2. I le amataga o se vaitaimi fou i matu ola Europa ituaiga Danes sa faatoilaloina malosi laueleele i le itu i saute o Jutland ma i Egelani. Genes ituaiga e ola i le mea nei Denmark, na avea o se tasi o vaega autu i le faavaeina o le nuu e sau ai le gagana Peretania. I le Ogatotonu Ages lauiloa le ituaiga Danish Viking mo o latou militancy. Ua latou faoa faamalosi ma le manuia i le laueleele i le eria o le vaitafe Seine ma foafoaina ai le Duchy o Normandy. tuuina atu faatasi ma ia manuia i le faatoilaloina o le teritori o le gagana Peretania. I le 10-11 senituri na toetoe lava atoatoa subordinated Egelani i le Danish Tupu Canute II ma totogi ia taulaga. I le senituri lona 11 Sa tele tele le eria Tenimaka, e aofia ai vaega o ona po nei Norway, Siamani ma Suetena. Ae mulimuli ane na amata ai ona maua le vaega i totonu matuia le va o le faaiuga malosiaga ma le faifeau. senituri lona 13 O se taimi o taua faalemalo protracted, ae fa Tupu Valdemar, Eric Copenhagen, Muamua malosi Kerisiano ma Queen Margrethe taofia tetee i totonu, ma taitaia le faatoilaloina o fanua fou. Seia oo i le seneturi lona 15, ua faamalosia Denmark lona tulaga i Europa i le seneturi lona 16, ulufale le atunuu Porotesano ma avea ai ma lotu a le malo. I le 16 senituri th o le televave o atinae, o le aganuu Tenimaka.
I totonu o lenei atunuu i lona talafaasolopito o toetoe lava tuusao auai i taua eseese, na tau malosi le North o Europa mo le teritori, o tagata eseese e faia aʻe ai tulai taimi i lea taimi i le tulaga i le fouvale, faiga sa i ai feteenaiga i le va o le tagata ma le aristocracy. I le 18-19 senituri i le atunuu o loo i ai se suiga matuia faaagafesootai ma faaupufai, faipule o loo taumafai e faaitiitia ai le aafiaga o le ekalesia ma ia mafai ai tagata ia ola e sili atu. E le taofia ma se uunaiga mai fafo malosi, aemaise lava le tele o eseesega sa i Suetena. I le senituri lona 19 vave avea Denmark a Malo Faitupu faavae, ona oo mai o le "auro" o ona tausaga, o loo i ai le tele o galuega o saienitisi iloga, tusiata, tagata atamamai. Ae i le afa lona lua o le seneturi lona 19 oo mai taimi fou, ina ua uma le taua ma Perusia, aveesea Denmark se aofaiga tele o le laueleele. seneturi lona 20. I le amataga na faailogaina i tauiviga faaupufai i totonu o le atunuu ua faavaeina se faiga vaega-eseese, tuputupu lagona sosialisi. I le 1936, na faaiuina Denmark a nonaggression aulape i Siamani, ae i le 1940, o le o lo o nofoia Siamani le atunuu. O le faasaolotoina o mai ma le autau o Peretania i le 1945. I ni nai tausaga ua feutagaiga o le atunuu e auai i le Iuni a Europa, ma i le 1996 na avea o se tagata atoatoa o le Maliega Schengen.
tau
sone Climatic, lea ua pulea Denmark i le uunaiga a le Tafe mafanafana Fagaloa. Le atunuu ei ai a faautauta tau le gataifale ma timuga e matua maualuga tele. O le averesi, e pau le tausaga mai le 600 i le 800 mm o timu i Tenimaka. O le vaitau o le tele o timuga - tautoulu. Le atunuu ei ai a puupuu taumafanafana malulu ma le susu, taumalulu agamalu. O le fua averesi taumafanafana aʻe i le 18 tikeri, ma i le taumalulu o lo o umia e latalata i o. faavaa Snow i Tenimaka umi itiiti ifo nai lo le 3 vaiaso o le tausaga. O le taimi sili e asiasi atu i Denmark o le vaitaimi mai Me ia Setema, ae o lea e tatau ona e saunia mo le mea moni e faapea i soo se taimi e amata ona timu.
vaega faaupufai
Talu mai le 2007, Denmark, lea o le faafanua faailoa lima iunite tau o le atunuu lafoaia le vaega o lona teritori i le fesootai, e pei ona sa i luma. O lenei o le atunuu ua vaevaeina i itumalo e lima, o le iʻuga, o tutu i fafo o le aai ma fesootai. Masani Danes latou lava vaevae lo latou atunuu i 4 vaega tele o Saute, Zealand Tutotonu ma North ma Tenimaka, umia aloof Itulagi Tupe Faavae. Taitasi itumalo ma aai ai o latou lava tino filifilia - fono sui. Greenland ma le Islands Faroe ua faaeeina i ai se tulaga faapitoa ma ua iunite tau tū toʻatasi ma o latou lava tulafono ma pulega.
Le laumua o Denmark
O le aupito tele aai i le atunuu ma ana tupe faavae - Copenhagen - o loo tu i luga o le motu o Sila, Amager, Slotsholmen. aso o toe lona talafaasolopito o le nuu i le senituri lona 12. A Denmark i luga o le faafanua o Europa ua fai lava si tulaga taua ma iu ai ina na maua ai le malosiaga e avea ma ana tupe faavae. I aso nei, Copenhagen - le metropolis saogalemu i Europa. o le fale o le aai e 569.000 tagata, ma afai tatou te mafaufau i le agglomeration atoa - e sili atu nai lo le 1.1 miliona. O le density o le faitau aofai o tagata i le tupe faavae e matua maualuga - e uiga i le 6.2 afe tagata i le sikuea kilomita. km. Ae e le o le tulaga lelei o le olaga o le aafiaga o le lelei. e matua lelei le aai e nofo i lona 10 itu ma vaega suburban fa foafoaina a lava manuia tuutuuga ola. o Copenhagen mauoa i le vaaiga ma le fale mataaga, ae o le toatele o tagata asiasi e aafia matua siosiomaga malu o le aai. O se savaliga manaia, iloiloina o le maa faamanatu ma manavaina ai le ea fou mai le sami.
le pulega
Tenimaka - a Malo Faitupu faavae. Aloaia, o le ulu o Denmark - tupu i aso nei - Koroleva Margarete, sa ia tamoʻe i le atunuu, faatasi ai ma le Palemene, o le Malo ma le Palemia. I pepelo aupito Queen galuega tauave sui, ua faauluulu i le vaegaau, o se solo, e fono ai malo mai fafo. galuega tetele uma o le mana taitai i ai i le palemia, o ia o ifo i le ulu o itumalo o le atunuu. I Tenimaka, o le faapipiiina o se faiga vaega-eseese, se malosiaga faaupufai taua sui iuni tau fefaatauaiga.
tupe a le atunuu
E ui lava i le mea moni e faapea o Denmark se sui o le EU, o le atunuu ei ai a faasalalauina o lava tupe - le krone Tenimaka. I se tasi pale - 100 vaitaimi. banknotes po nei o le 50, 100, 200, 500 ma le 1000 palealii na amata i le 1997. Talu mai le 2009, na faamaloloina se faasologa fou o banknotes i faasalalauina. O le nofoaga tutotonu tau tupe o Denmark - Copenhagen, i le mea e maua ai le mili le atunuu i turnover uma pili ma tupe siliva. O loo i ai foi i le pito i tele e Togiola Aʻi Oloa matu Europa.
faitau aofaʻi
I aso nei, 5,7 miliona tagata o loo nonofo i Tenimaka, e toetoe lava tutusa le aofai o alii ma tamaitai, o se eseesega o le 1 pasene e finagalo i ai o tamaitai. Density faitau aofai o tagata Tenimaka o le 133 tagata i le sikuea kilomita. m. O le tulaga o le tamaoaiga lelei ma le mautu i le atunuu sona sao i le mea moni e faapea i tausaga uma le faateleina faitau aofai e tusa ma le 20 afe o tagata, o le fua faatatau o le olaga faaletino teisi i tua o le fanau mai. E tusa o le 65% o le faitau aofai o tagata o le galulue tausaga e sao i le manuia o le tamaoaiga o le setete. O le expectancy olaga averesi i Tenimaka o 78,6 tausaga, o le 7 tausaga maualuga atu nai lo le lalolagi atoa. Malaga faigata i Europa i le aso, e toetoe lava e le o aafia Denmark, e ui lava o le numera o tagata asiasi e tusa ma le 20 afe o tagata i le tausaga. Ae ua faaee atu manaoga ogaoga i luga o le malo o tagata faigaluega, i le umi e pei ona pulea le tafe atu o loo i ai.
Gagana ma le lotu
Aloaia aloaia e le gagana tulaga Danish - Tenimaka. Ona fetalaia e uiga i le 96% o le faitau aofai o tagata. Danish amata mai gagana Scandinavian tutusa ai, ae i le taimi o atinae tū toʻatasi maua foliga e tulaga ese, o lea na malamalama i ai o le a faigata, afai latou te le fesootai i le gagana Peretania i le va o tagata o atunuu eseese o Europa i matu. Foi i le pito i tua o nisi o tagata o Siamani, gagana Greenlandic ma Faroese. I le faaopoopo atu, 86% o le faitau aofai o tagata tautala faaPeretania, 58% - i Siamani, 12% - le Farani.
O le lotu aloaia o le atunuu o le Ekalesia Luteru o le tagata o Tenimaka, e tusa ma le faavae e tatau ona taʻutaʻu atu e lenei talitonuga le tupu. Ma e ui lava o le Danes e le lava faalelotu, 81% o le faitau aofai o tagata o loo faapea mai faapea na o le lotu o le tulaga, o lona uiga. E. O parishioners o le ekalesia. E tusa ai ma le faavae, i Denmark e faamaonia ai le saolotoga o tapuaiga ma le atunuu ei ai a Mosalemi, lotu Puta ma nuu o Iutaia.
ekonomi
Tenimaka - o se atunuu i se tamaoaiga lelei ona atiina ae, tau o le soifuaga iinei na o le 2.4%, o le ua fuafuaina faasili paketi fuainumera e sili atu i le 400 piliona tala Amerika. O le tamaoaiga o le atunuu o se tasi o le tele o fale o manu i Europa. Le iai o lona fanua lava le suauu ma le kesi Ua faatagaina e le atunuu ina ia aloese mai le faalagolago i le lalolagi tau malosi. ua Denmark a matua lelei ma technologically faatoaga alualu i luma. Taitai le alamanuia - aano o manu ma le gaosiga o le susu. Ae atiina ae ai foi le galueaina o pateta, saito, fualaau faisua i aso uma, pīti suka. faatupuina faatoaga Cooperative tusa ma le 80% o le gaosiga o faatoaga a le atunuu. O le mea lea, tagata faatau tau i Tenimaka ua maualalo i se totogi averesi maualuga lava. Le atunuu ua i ai se tulaga maualuga o le atiina ae o tekinolosi i ona po nei, o le taimi ua faia ai le tulaga o se mea taua industrialization, ma o aso nei ua le totogiina o ese. pisinisi po nei o metallurgical, alamanuia malamalama, alamanuia o vailaau ma le lelei e maua enisinia o afi ma oloa faatauva. E tusa o le 40% o tupe maua a le atunuu e maua ai le alamanuia. Foi le malosi tuputupu ae ma le atiina ae o le maketi o auaunaga.
aganuu
Tenimaka - o se atunuu ma se tofi tamaoaiga faaleaganuu, lea ua faasaoina ma faalauiloa le faaeteete. I le taimi, o le tulaga o le Denmark avea le gagana soofaatasi ma tusitusiga a le atunuu e taaalo ai se matafaioi taua i lenei. Le tusitala Tenimaka sili ona lauiloa o Hans Christian Andersen, e ui lava o loo i ai le tele o isi tusitala taua, e pei o Peter Høeg ma lona tala "lagona Snow o Smilla." Tenimaka - o se atunuu o olo ma maa faamanatu mai vaitaimi talafaasolopito eseese, e na o maa faamanatu o le vasega-lalolagi iinei, o loo i ai e uiga i le 600. Sa ia faia Denmark se saofaga i le atinae o faletīfaga lalolagi, ata tifaga faatonu Lars von ua faia Trier lona suafa e faavavau i le talafaasolopito o faletīfaga.
O le tulaga lelei ma le vaega o le ola
Danes - o se malosi-faigaluega ma tagata filemu. Ona o le mea moni e faapea sa latou maua pea le tauivi mo le olaga ma le natura ma le malosiaga mai fafo, ma o se vaega Porotesano, faatuina se nuu se ituaiga faapitoa o le amio. Danes ma le tele o le galue malosi, latou ua masani i se tupe maua fale o manu, ae ua fai si ese i le soona taumafaina. O se tagata aoga lava. O lea, ua fai lava si mafanafana olaga i Tenimaka. E leai ni vevesi lautele malosi ona totogi ai e le malo le gauai atu i le puipuiga lautele o le atunuu. faatulagaina lona lima Denmark i le lalolagi i le tulaga o le iloiloina o le tulaga o faasino upu o le ola. Ma o loo faapea mai tele.
Similar articles
Trending Now