FaavaeinaTala

Taua US-Iapani: talafaasolopito, faamatalaga o mea moni ma taunuuga manaia

taua US-Iapani o le 1941-1945. O le a matua faigata lava ma sa taunuuga matuia. O le a le mafuaaga o lenei taua toto? A o mavae atu, ma le mea sa i ai le taunuuga? O manumalo i le Taua US-Iapani? o le a talanoaina lea i le tusiga.

feteenaiga US-Iapani ma le mafuaaga o le taua

Feteenaiga o Amerika ma Iapani i ai se talafaasolopito umi talu mai le senituri lona 19, ina ua faaee atu i Amerika i luga o le Iapani le maliega tutusa fefaatauaiga. Ae ina ua mavae le Uluai Taua o le Lalolagi, o le tulaga pa'ū maulalo e sili atu i le va o nei atunuu o se tauiviga mo le lalolagi o uunaiga i le itulagi o Asia ma le Pasefika. O lea, talu mai le 1931, e faaauau pea Iapani e faatoilalo Saina ma faia i lona teritori se tulaga o le Manchukuo - Guo, lea e toetoe lava atoatoa e pulea e le Iapani. E lei leva ae aveese o faalapotopotoga US uma mai le maketi Saina, lea o loo manino faavaivaia le tulaga US. I le 1940 na faaleaogaina fefaatauaiga maliega i le va o le Iunaite Setete ma Iapani. Ia Iuni 1941, puʻe malosiaga Iapani le Indochina Farani. E leʻi umi, i le tali i le osoga o Iulai 26 ua faaee atu i le US emipako suauu i Iapani i le lumanai e auai i le emipako Egelani. O se taunuuga, sa feagai ma Iapani ma se filifiliga: pe e faaauau le redistribution o le teritori i le itulagi ma amata ai se feteenaiga i le militeli i le Iunaite Setete, po o le laa i tua ma iloa ai le matafaioi taʻitaʻiga a le US i totonu o le itulagi. теперь очевидны. O le mafuaaga o le taua US-Iapani o nei manino. Iapani, o le mea moni, na filifili le filifiliga muamua.

Iunaite Setete

ua iloiloina malo US le a variant o le taua ma Iapani, e fesootai ma le sauniuniga toaga o le 'autau ma le neivi. Lea, o se faasologa o le militeli-tamaoaiga suiga: sa pasia ai le tulafono i luga o conscription, faateleina paketi militeli. I le afiafi o le taua ma Iapani, o le aofai o tagata faigaluega o le Army US sa tutusa ma le tasi miliona valu selau o afe o tagata, o lea sa le neivi e tolu selau ma le lima sefulu o tagata. O le aofai o vaa o le Neivi US sa tutusa e 227 vaa o vasega eseese ma 113 submarines.

Iapani

Iapani, i le 1941, e taitaia le galuega militeli i Saina, ua uma ona saunia mo le amataga o le taua ma Amerika. paketi militeli a Iapani i le taimi lena na sili atu i lo le 12 piliona Yen. O le aofaiga o le autau a Iapani i luma o le taua aofaʻi e 1,35 miliona i le laueleele autau ma 350.000 i le Neivi. O le aofai o neivi faateleina ma le aofaʻi e 202 vaʻa lugalagi ma le 50 submarines. I vaalele, sa tasi le afe vaalele o vasega eseese.

osofaiga a Iapani i le Pearl Harbor, le ulufale atu o le Iunaite Setete i le talafaasolopito o le Taua II

Le osofaiga o le Pearl Harbor - a faafuasei, e aunoa ma folafola taua, osofaiga vaalele ma le Iapani malo Army Fleet i US vaatau ma faavae le ea, lea o loo tu i luga o Hawaii, Tesema 7, 1941.

O le faaiuga e uiga i le taua ma le Iunaite Setete na faia i se fonotaga a faifeau mai le Iapani Emperor Tesema 1, 1941. Ina ia punouai lea e siitia le Iapani Army i le itulagi o Asia ma le Pasefika sa e faaumatia lona fua Pasefika e tatau ai, lea e faamamaluina atoatoa faamautu i Oahu. Mo na filifilia lenei faamoemoe a taia preemptive faasaga i le pito i lalo o le Neivi US. O le ute o le osofaiga na o le faaaogaina o le aafiaga o le ofo, i le faaaogaina o le vaalele na ave ese mai le feaveai ai vaalele, ina ia faia se osofaiga malosi i luga o le faavae. Mulimuli ane, Tesema 7, 1941, sa faia vaalele lua o le felelei a faitau aofai atoa o 440 vaalele Iapani.

sa mataʻutia leiloa US o le mea moni faaleagaina po o atoatoa le malosi faaali 90% o Fleet Pasefika o Amerika. leiloa Amerika Aofai 18 vaa: 8 vaatau, 4 faaumatia, 3 cruisers, faatusalia 188 vaalele leiloa vaalele. Tupe leiloa i tagata oo foi fuainumera mataʻutia, o le fasiotia 2,400 tagata ma manuʻa 1200. faitauina Iapani i le toesea o se poloaiga a le maoae itiiti ifo, na fanaina i lalo 29 vaalele ma fasiotia tusa ma le 60 tagata.

O se taunuuga, Tesema 8 1941, o le Iunaite Setete, faauluulu i Peresitene Franklin D. tautino Roosevelt taua i Iapani ma ulufale aloaia i WWII.

laasaga muamua: manumalo Iapani

O le taimi lava ina ua mavae le osofaiga i luga o le faavae i Harbor Pearl, i luga o se galu o le manuia ma le faaaogaina lelei o le le mautonu ma le le mautonu US, sa faoa faamalosi i latou Guam ma ala Island, lea auai i Amerika. E Mati 1942, ua leva ona ese le Iapani i le talafatai o Ausetalia, ae e le mafai e pueina. I se tulaga lautele, o le uluai masina e fa o le taua, ua ausia Iapani taunuuga mataʻina. na pueina le penisula i Meleisia, faapipii teritori o le Holani East - Initia, Hong Kong, Filipaina, i saute Burma. e mafai ona faamatalaina le manumalo o Iapani i le vaega muamua e le gata i itu militeli, tele o le isi manuia ona o le a lelei manatu mai lagolago faiga faavae. O lea la, fai mai o le faitau aofai o tagata o le teritori o lo o nofoia ua oo mai Iapani e faasaolotoina ai i latou mai le imiperiaga toto. O se taunuuga, ia Tesema 1941 - na pueina Mati 1942 Iapani teritori le tele o le silia ma le 4 miliona kilomita faatafafa ma se faitau aofai o tagata o le 200 miliona tagata. Leiloa ai i le taimi lava na o le 15 afe o tagata, 400 vaalele ma le 4 vaa. aofaʻi US leiloa na pueina e 130 afe. fitafita.

laasaga lona lua: liliu manatu i le taua

Ina ua uma le taua sami ia Me 1942 i le Sami 'amu, e ui lava iu manumalo māfaufauina mo Iapani, lea ua aveesea e le o manino se tau e mamafa o muamua, sa i ai se suiga māeʻa i le taua. E manatu i ai o le aso o le taua o Midway Iuni 4, 1942. I lenei aso, manumalo i le Neivi US le manumalo muamua tetele. leiloa Iapani feaveaʻia vaalele fa faasaga 1 US. Ina ua mavae lenei toilalo, e le o toe faia Iapani gaoioiga faatiga, ma taulai atu i le puipuiga o muamua faatoilaloina teritori.

Ina ua mavae le manumalo i le taua mo le ono masina e le Amerika na toe foi atu i le faafoega a le motu o Guadalcanal. I le lumanai, i lalo o le faafoega a le sopoia USA ma ona paaga le Aleutian ma le Solomon Islands, New Guinea, ma le Islands Gilbert.

O le vaega mulimuli o le taua: o le toilalo o Iapani

I le 1944, ua uma ona tonu i le taunuuga o le taua US-Iapani. ua mou malie le Iapani o latou teritori. O le galuega autu o le malo o Iapani ua i puipuiga Saina ma Burma. Ae talu mai le faaiuga o Fepuari ia Setema 1944, taofiofia le Marshall Iapani, Mariana, Caroline Islands ma Niu Kini.

O le faatumutumuga o le US-Iapani Taua o le manumalo i le faagaoioiga Filipaina, lea na amata i le aso 17 Oketopa, 1944. leiloa a Iapani i le taimi o le US faatiga ma ua leaga lona paaga, na goto ifo i vaatau tolu, fa feaveaʻia vaalele, cruisers sefulu, sefulutasi faaumatia. sa tutusa leiloa tagata faigaluega i le 300 afe. Tagata. US ma au tupe leiloa aofaʻi e na o le 16 afe ma le ono o vaa o vasega eseese.

I le amataga o le 1945, o le fale faafiafia o gaoioiga siitia atu i le teritori o Iapani. Fepuari 19 sa tulaueleele manuia i le motu o Iwo Jima, lea i le faagasologa o tetee tele na vave faatoʻilaloina. 21 Iuni, 1945 na pueina motu o Okinawa.

Uma le taua i le faapitoa i luga o le na matua sauā teritori o Iapani, e pei o le tele o fitafita Iapani auai i le e faavasega ai o le samurai ma tau i le iuga, mananao le faatagataotauaina o le oti. O le faataitaiga e sili ona mataʻina o le faaaogaina o le iunite Iapani kamikadze poloaiga.

Ia Iulai 1945, na talosagaina ai e le malo o Iapani i le toe faafoi atu, ae teena Iapani ia toe faafoi atu, ma e lei umi mulimuli ane warplanes US osofaiga faaniukilia i luga o le aai Iapani o na faaaogaina Hiroshima ma Nagasaki. Ma le lona lua ia Setema 1945 i luga o le vaa "Misuri" o le sainia o le Tufugaaao Iapani o Toe faafoi atu. I lenei taua i le va o le US ma Iapani sa i luga, e pei ona ia WWII, e ui aloaia mo iu Iapani WWII i le 1951 i le sainia o le Feagaiga Francisco San.

O le faipuluga atomika o Hiroshima ma Nagasaki

Mo se faaiuga vave o le taua ma Iapani, le malo US faia le faaiuga e faaaoga ai auupega faaniukilia. E tele ni sini e mafai mo faipuluga, o le manatu o le faipuluga na sini militeli teena vave ona o le avanoa o le a misi i se eria laiti. O le filifiliga paʻu i luga o le aai Iapani o Hiroshima ma Nagasaki, o nei vaega ua i ai se nofoaga o le lelei ma le vaega o lo latou laueleele ua aiaia ai mo le faateleina o le tele o toilalo.

O le uluai aai, lea na faapau se gafatia pomu faaniukilia o le afe valu kilotons, o le aai o Hiroshima. na pau le pomu i le taeao Aokuso 6, 1945 ma le B-29 vaʻalele faipulu. aofaʻi e leiloa faitau aofai o tagata e uiga i 100-160 afe tagata. E tolu aso mulimuli ane, i le aso 9 o Aokuso sa noatia i faipuluga atomika o Nagasaki, ua i ai nei mana o le pa na luasefulu kilotons, o le tagata na aafia i na o tala faatatau o tupe e ese e uiga i le 60-80 afe tagata. O le aafiaga o le faaaogaina o auupega atomika faamalosia le malo o Iapani e malilie e toe faafoi atu.

Taunuuga ma le taunuuga

Ina ua mavae le iloaina o le toilalo o le aso 2 Setema, 1945 na amata ai le galuega o Iapani e fitafita Amerika. alu ai le galuega seia oo i le 1952, ina ua sainia ma ulu atu i faamamaluina i feagaiga o le filemu San Francisco. Ina ua mavae le toʻilalo o Iapani na faasaina e maua'autau ma le ea. O le faiga faavae uma o Iapani ma le tamaoaiga o le US sa i poloaiga. faaaogaina Iapani se faavae fou, o se Palemene fou, soloia faavaeina le vasega samurai, ae e tumau pea ona aloaia le mana malo, e pei ona sa i ai le tulaga lamatia o le vevesi lauiloa. ua faaofuina lona teritori fitafita Amerika ma nofoaga autu o le militeli ua fausia ai o loo i ai nei.

leiloa o le vaega

ua aumaia ai le Taua Iapani ma le Iunaite Setete leiloa tele o tagata o nei atunuu. leiloa na o le US 106.000 tagata. E aofia ai le 27 afe Amerika fitafita pagota o le taua 11 afe maliu i le tafeaga. sa leiloa a Iapani e uiga i le 1 miliona fitafita ma e tusa ai o tala faatatau eseese 600,000 tagata lautele.

mea moni mataina

O loo i ai le tele o tulaga pe afai fitafita taitoatasi o le autau Iapani faaauau pea ona faia gaoioiga e faasaga i le tagata Amerika ina ua tuanai le faaiuga o le feitagai. O lea, ia Fepuari 1946. Lubanga motu i le taimi o firing valu na fasiotia fitafita US e fitafita US. Ia Mati o le 1947, e uiga i le 30 fitafita Iapani osofaia o le 'au a Amerika i le motu o Peleliu, ae ina ua uma ona fai atu e faapea o le taua o le umi i luga, o le toe faafoi atu fitafita.

Ae o le tulaga sili ona lauiloa o lenei ituaiga o a taua guerrilla i Filipaina atamai Iapani letenati lona lua Hiro Onoda. E toetoe lava mo le tolusefulu tausaga ua faia e uiga i se selau osofaiga i le militeli US, lea na iʻu ai i le fasiotia ma manuʻa tolu sefulu tasi le selau tagata. E na o le i le 1974, na ia toe faafoi atu i le Army Filipaina - i le atoatoa toniga ma lelei faaauupegaina.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.delachieve.com. Theme powered by WordPress.