News ma Society, Ekonomi
O le faitau aofai o tagata Aferika i Saute. Le tuufaatasiga ituaiga o tagata o le nuu le atunuu o Aferika i Saute
Aferika i Saute - sili ona saute ma sili ona Tamaoaiga atunuu o le Aferika konetineta. O le faitau aofai o tagata o le South sui Aferika i le pito i tele le aofai o whites ma Asians i luga o le motu autu. I lona teritori o le fale i le tele o atunuu, sui o nisi oi latou o loo tauivi pea mo le igoa o le tagata muamua.
O le faitau aofai o tagata o Aferika i Saute: o le faatulagaga ma le numera
ua 52 miliona le faitau aofai o tagata o Aferika i Saute. I le tele o tuufaatasiga ituaiga o tagata ma le faailoga tagata o le atunuu o se tasi o le muamua i luga o le konetineta. I luga o le faavae o le tuuga ma e mafai ona vaevaeina tagata i uliuli, paʻepaʻe, lanu ma Asia. O le aofai o whites ua faaitiitia i tausaga taitasi. O le mafuaaga o lenei o le malaga atu i isi atunuu, faapea foi ma se faateleina taua i le uliuli.
o le faitau aofai o tagata uliuli Aferika i Saute e toetoe lava 80%. O le tele o latou Bantu. E aofia ai le Zulu, Sotho, Tsonga, Xhosa, Tswana, shangaan, Swazi ma isi. Olaga ma tagata o lanu i totonu o le atunuu. e mafua lenei mulattos - tupuga o fefiloi faaipoipoga Europa ma Aferika. I le nofoia Asians i saute sasae, o le toatele o lea - o le Initia. O le tuufaatasiga o le faitau aofai o tagata lanu aofia Cape Malay ma Bushmen ma le Hottentots.
Ona o le eseese tele o le atunuu 11 gagana aloaia faaaogaina i le atunuu. tautala Europa ituaiga Faʻa Afelika. Mo se vaega o le Europa i le atunuu, le gagana Peretania o le tina, i le taimi lava lea e tasi e faia le galuega tauave o le gagana faava o malo. O le isi vaega o le gagana e tulaga auai i le vaega Bantu.
O le faitau aofai o le atunuu o Aferika i Saute
O le fesili po o ai tonu e faatatau i le teritori o Aferika i Saute, ua avea pea maʻai. ua tagata Black ma papae umi tau mo le igoa o le atunuu. O le mea moni, ma sa taunuu i le senituri xvii, Europa ma Bantu nei colonizers laueleele. O le faitau aofai o tagata moni o Aferika i Saute - e Bushmen ma Hottentots.
O le ituaiga o nofoia nei tagata i Aferika i Saute, e aofia ai Aferika i Saute. O i latou o tuuga kapoidnoy - vaega o se subclass tele o tagata uli. e tutusa atunuu e le gata i foliga vaaia, e pei o le pupula nai lo tagata uli, le paʻu i sina lanu, laugutu manifinifi, laiti tino, foliga Mongoloid. La latou gagana e patino i le vaega Khoisan, e ese mai gagana uma o le lalolagi kiliki consonants.
E ui lava i le mea e tutusa ai le manino, o le ituaiga e faia aʻe ai le tagata le atunuu o Aferika i Saute o eseese. sa pastoralists Hottentots, maua aganuu mea matua. O lenei tagata warlike. latou masani ona tau e puipuia le colonizers le aia tatau i ai. Bushmen, i luga o le ese mai ai, o le toafilemu ma le filemu. Colonizers faaumatia i ni vaega tetele o tagata, tulei atu ia te ia e latalata atili atu le Kalahari Toafa. O se taunuuga, atiina ae le Bushmen tomai lelei e fanafana.
o ni nai Hottentots ma Bushmen. O le mea muamua ola i luga o-faaleoleo, o se vaega o le olaga ma galuega i aai ma nuu. e toetoe lava o latou faitau aofai o tagata i Aferika i Saute 2000 tagata. Bushmen i le atunuu e uiga i le 1 afe. Latou te ola i ni vaega toalaiti i le vao, ma ua faamatauina i le toe i ai.
faitau aofai o tagata papaʻe
I lenei taimi, o le aofai o whites i le atunuu e uiga i le 5 miliona. Na 1% o latou - e tagata malaga. o loo faatusa mai ai le vaega o totoe o le faitau aofai o tagata papaʻe o Aferika i Saute e fanau a le colonizers. O se vaega taua (60%) o Afrikaners, e uiga i le 39% o le gagana Peretania-Aferika.
O le taunuu muamua Europa i le 1652 i Aferika i Saute, sa le Holani. na mulimuli atu i latou i Siamani, Farani, Flemish, Aialani, ma isi atunuu. ua tuufaatasi o latou tupuga mai i le nuu taʻua Afrikaners. Latou gagana moni o Faʻa Afelika, lea na faia i luga o le faavae o le gagana Holani. Eseese faasoasoa i totonu o le Afrikaner Boers subculture.
o le faitau aofai o tagata Aferika i Saute ma faavae ai le Anglo-Aferika ma o latou gagana latou te faaaogaina le gagana Peretania. taunuu o latou tuaa i luga o le teritori o le Malo i le senituri XIX, fuafuaina e le Malo o Peretania. O le tele lava o le gagana Peretania, Sikotilani ma Aialani.
faailogalanu
faitau aofai o tagata o Aferika i Saute o pea i se tulaga o le finauga. na tupu le feteʻenaʻiga e le gata i le va o tagata o le Bantu ma papae, ae i le va foi o vaega o nofoia Europa. I le amataga o le XX senituri le faitau aofai o tagata papae e nofoia se tulaga iloga o kamupani. Le aluga o taimi, o le sini autu o le iloa sinasina mai uliuli tagata i le atunuu.
I le 1948, faatasi ai le Afrikaner ideological ma le Anglo-Aferika, le faia o se mea moni i luga o le pepa faamaonia o segregation lanu po o le faailogalanu. O le faitau aofai o tagata uliuli ua atoatoa aveesea aia tatau faalemalo. na faafitia ia o se aoaoga lelei, tausiga o le soifua maloloina, ma le faagaoioiga masani. I lalo o le afio mai le faasā i tuaoi sinasina, alu i le aveina ma e oo lava tu i tafatafa o sinasina tagata.
Le nuu faava o malo ma vaega faapitoa o tagata ma faalapotopotoga mo le silia ma le 20 tausaga o taumafai e taofi faailogalanu. Mulimuli ane e mafai ai ona faia faapea seia oo 1994.
Similar articles
Trending Now